eesti probleem on puuduv flow
žanriline kõrvalpõige festivaliellu
Sa ei tea eales, millal sinust saab microinfluencer. Microinfluencer’iks saamine on mõne inimese jaoks tähtedes kirjas, mu vanavanemad oleksid seda mind sünnitusmajas esmakordselt nähes öelnud, kui nad oleksid vaid seda sõna teadnud. Minust sai microinfluencer hetkel, mil täitsin meediaakrediteeringu taotluse Flow festivali jaoks, märkisin väljaandena sellesama Substacki ja sain jaatava vastuse. Tule muidugi, sa oled ajakirjanik, sa oled meediakanal, sa oled põhimõtteliselt Malluka blogi. Ainsaks hinnaks, mida sa maksma pead, on hotell, laevapilet ja häbi, mida tunned, kui teised Eesti ajakirjanikud küsivad sinult, kuhu kirjutad, ning pead vastama, et oma Substackile.
Nagu igal õigel eestlasel, on minu peamiseks Soome mälestuseks kurtmine, kui kallis kõik on. Teismelisena käisime sõbrannaga Helsingis, raha piisavalt vaid selleks, et istuda mitu tundi kohvikus teetassi taga ja süüa laual olevast kausist tükksuhkrut. Nüüd on mul vaja uut nurka, mille alt Soomet mõtestada. Varem läksin Soome, et end vaesena tunda, aga nüüd võin selleks lihtsalt kodust väljuda. Eesti hinnad on minult mu jaoks lapsepõlvest saadik eksisteerinud ja omamoodi armsa Soome kogemuse ära võtnud. Soomes on endiselt kallis, aga mul pole enam jaksu ega entusiasmi selle üle kurta ning mõned asjad on vähemalt poes siinsest hoopis odavamad. Kui ma ei saa viriseda, mida ma siis ometi Soomes teen? Baaripidaja Kallios kurdab, et Eestis on kõik nii kalliks läinud, et pole mõtet seal enam käia. Vastan talle, et alkohol on ikka odavam. Ta imestab ja leiab, et see ei saa tõsi olla ning küsib minult õlle eest 9,20.
Eestis laiutab Flow suurune auk. Soomes on Flow festival, kus esineb Charli xcx. Lätis on Flow film, mis võitis Oscari. Ning Eestis on inimesed, kes joovad longerot ja söövad Karumsit ja mõtlevad, millisesse riiki maaklerina tööle minna või kinnisvara osta. Kui meil oleks oma Flow, ei oleks meil majanduslangust. Kristen Michal, helista, räägime.
Õnneks on meil Õllesummer, festival, mida ma endalegi ootamatult üheks päevaks väisasin (ja pidin erinevalt Flowst iseendale pileti ostma, Õllesummer, sponsor me). Õllesummerit ei saaks eales sündida Soomes või Lätis, see on läbinisti eestlaslik kogemus. Flowl üritan pidevalt mõelda nurga peale, mille alt Flowd ja Õllesummerit võrrelda, aga see on võimatu. Õllesummer on nii tohutult naljakas. Vanilla Ninja kontsert, kus laval on neli kitarristi ja soolo tuleb lindi pealt. Vanilla Ninja kontsert, kus ninjad kaovad 10 minutiks lavalt, et riideid vahetada ja seda vaikust täidab trummisoolo. Vanilla Ninja kontsert, kus nad seejärel alustavad akustilise kavaga, sest see on see, mida rahvas neilt ootab. Vanilla Ninja kontsert, kus “Club Kung-Fu” ajal viskavad need bändiliikmed, kes pole Lenna, rahva sekka jäätist, sest mida muud neil ikka teha oleks. Vanilla Ninja, kui Baudrillardi simulaakrumi viimane staadium. Kolleeg rääkis oma lasteaiaealisest pojast, kes teda teavitas, et JÄÄTISEL on oma KONTSERT Õllesummeril.
Flowl ei ole miski nõnda naljakas, kui välja jätta, et pea kõik eestlased, keda ma tean, kes festivalil kolme päeva passiga on, on samamoodi tööreisil ja kogunenud pressitelki tasuta krõpsude kausi ümber. Hiljem saame oma artikleid lõpmatuseni omavahel vahetada ja lugeda, the sign bears no relation to any reality whatsoever.
Kui esimest korda Flowl käisin, ootasin üle kõige Outkasti laivi, võimalus lõpuks ometi Outkasti näha tundus uskumatu. Vahepeal ütlen siiani jutu sekka, kui see vähegi sobilik tundub, et olen Outkasti laivis näinud, kuigi tegelikkuses vihkasid André 3000 ja Big Boi igat hetke, mil nad omavahel lava jagasid. Kas saan sellest hoolimata öelda, et olen Outkasti näinud, kuigi see polnud enam see Outkast, vaid kogemus, mis meenutas Vanilla Ninja vaatamist 2025. aastal? the sign bears no relation to any reality whatsoever
Ma ei saa väita, et Airi tüübid teineteist vihkavad, aga hoolimata sellest, et Air mängis oma kõige popimat plaati “Moon Safari” ehk siis ainult hitte, oli mul sarnaselt Outkastile ka sellest kontserdikogemusest üsna ükskõik, peale selle, et nüüd saan öelda, et olen Airi näinud. “Sexy Boy” ajal tabas neid kõige sitem heli, mida olen kunagi sellisel festivalil kuulnud, nagu keegi oleks auxijuhet edasi-tagasi liigutanud, lõputu vokaali feedback, mille tõttu tuli lõpuks vokaal täiesti maha keerata. Ka Beth Gibbonsi jaoks jätkus mul kannatust vaid üheks looks, mis õnneks oli Portisheadi “Glory Box”, kas saan nüüd öelda, et olen Portisheadi laivis näinud? Pigem mitte. Mitmed kogemused lihtsalt ei ole festivali jaoks, näiteks purjus soomlased kõrva ääres lämisemas FKA twigsi “Cellophane’i” ajal.
Mind häirib vahepeal twigsi juures, kuidas on nii väga näha, kuidas ta üritab (mis on väga anti-charli), kuidas miski ei tule tema jaoks kergelt. See lõputu iseenda tõsiselt võtmine võib ühel hetkel tüütu ja kramplikuna mõjuda, aga twigsi live oli nii kõrgel tasemel perfektsionism, et unustasin oma etteheited ära.
Laupäeval ootasin enim Yung Leani ja Bladee’i laivi. Ma pole mitte kunagi julgenud Eestis nende kontsertidele minna, kartes end tunda endavanuste artistide laivil vanana. Ja kuigi Yung Leani viimane album on peale ühe ABBA kaveri minu jaoks endiselt lõpuni lahti murdmata, oleksin võinud kuulda “Red Bottom Sky’d” laivis palju varem, kui ma lihtsalt ei oleks kartnud. Palju, mille peale mõelda.
Laupäeval hotellis lamades ja Instat kerides avastan ühel hetkel, et tehtud on üleskutse Flow boikoteerimiseks. Flow kuulub osaliselt UK firmale Superstruct (kellele kuuluvad ka näiteks Sziget ja Boiler Room), mis omakorda kuulub investeerimisühingule KKR, kellel on mitmeid investeeringuid üle kogu maailma, sealjuures Iisraelis. Asi ei tundu ilus. Eestlasena usun eriti, et sellistest sidemetest tuleb rääkida, sest raha ei hooli kaunitest turundussloganitest hoolimata mitte vähimalgi määral inimõigustest. Aga mis ei kuuluks tänapäevale mõnele kurjale tech overlord’ile? Sedasama üleskutset levitati Metale kuuluvas Instagramis, mis pole samuti eetika ja puhta südametunnistuse lipulaev. Samas oli mul (tasuta) pilet taskus, mul polnud nagunii erilist soovi festarialalt 12-eurost õlut osta ja KKR-i taskuid suure omapoolse panusega toetada. Lisaks olid esinejate nimekirjas vägagi häälekalt Palestiinat toetavad Iirimaa bändid Kneecap ja Fontaines DC. Kui hull olukord ikka saab?
Siinkohal on aeg panna pähe vandenõueteoreetiku fooliummüts (nädalavahetusel käis Alaskas ju raudselt Putini kehadublant, mitte päris Vlad, eks?) ning spekuleerida, et väga avatult poliitiline olemine oli põhjus, miks Kneecapi (1,1 miljonit jälgijat Instagramis) võis vaadata Flow kõige väiksemas telgis. Rahvast oli nii palju, et turvamehed pidid telgi ümbritsema metallaiaga, millest sai ikkagi üle ja vahelt läbi ronida. Järgmisel päeval ei olnud Flow ametlikus meediakajastuses ja päeva kokkuvõttes Kneecapist sõnagi. Free Palestine hüüdeid võis kontserdi ajal ilmselt sadu kordi kuulda. Nagu FMMB, kui nad hooliks Palestiinast, leidsime ühe teise Eesti ajakirjanikuga (kas nimetan ka end nüüd kogemata ajakirjanikuks? the sign bears no relation to any reality whatsoever). Pean siinkohal mainima, et märkasin täna Twitterit (ma ei kutsu seda X-iks, lõpetage, the sign bears) kerides mitmeid postitusi Kneecapi väidetavate seksuaalse ahistamise juhtumite kohta, mille tõesust ma ei oska hinnata. Nii palju siis eetilisest tarbimisest kapitalismis.
Pühapäeval oli festivalialal silma järgi inimesi vähemalt sama palju Fontaines DC kui Charli xcx-i särkidega. Ometi oli ka Fontaines DC, kelle sõnavõtud on Kneecapiga võrreldes üsnagi hillitsetud, aga siiski vägagi ilmselgelt Palestiinat toetavad, pandud küll rahvuskaaslastest suuremasse telki, aga siiski telki, mitte pealavale. See on muidugi ainult mu enda süü, et olen Fontaines DC-d ja Charli xcx-i viimastel aastatel nii mitu korda näinud, et tean nende kava peast, üllatusi ei ole, ainult katarsis tuttavate lugude kaasa karjumisest. Hea, et olen Charli fänn olnud nii kaua, et ei ole osanud end vanana tunda, kuigi minuvanuse artisti publik on viimase aastaga ilmselt varasemast keskmiselt 10 aastat nooremaks muutunud. Meie taha sattuvad pealtnäha umbes 18-aastased Eesti noored, kes meid nähes ja aru saades, et peavad kontserdi meie selja taga veetma, kommenteerivad: “Ma loodan, et nad on lit”. Lit? Kallis, sa polnud sündinudki, kui ma juba lit olin.
Head reportaažid ei saa sündida sellest, kuidas minusugune inimene käib oma elu neljandal Flow festivalil. Hea reportaaž on näiteks, kuidas David Foster Wallace käib Illinoisi põllumajanduslaadal. Äkki saan ka ise järgmisel aastal oma Substackiga Tartu Maamessi akrediteeringu. Siis ma ehk usuks, et Eesti suudab oma Flow-suuruse tühimiku kunagi millegagi täita.
juuli-augusti soovitusnurk
🎥 Ma ei ole terve suve ühtegi filmi vaadanud. Blokeerige mu Letterboxdi konto. Ainus viis siia kategooriasse midagi paigutada, on väita, et mu Soome-külastus oli Kaurismäki film. Lisaks sellele olen vaadanud uut Lena Dunhami sarja “Too Much“ (tähelepanuväärne peamiselt seetõttu, et seal näitleb mingil põhjusel Fontainesi kitarrist) ja vanu “Curb Your Enthusiasm’i” osasid (Larry Davidi naist mängiv näitleja on nüüd peamise vaktsiinivastase Robert F. Kennedy abikaasa. jee).
📚 Kas teate, et olen Goodreadsis viimase 12 kuu Eesti populaarsuselt 24. arvustaja? Maailm annab sulle imelisi kingitusi, kui jätad review Malluka raamatule. Kas teate, et loen praegu David Foster Wallace’it, kas miski eeltoodus võis sellele viidata? DFW lugemine (hetkel loen “Unustust”) ja samal ajal kirjutada üritamine on eos lootusetu üritus, tema keelekasutus hävitab igasuguse originaalse mõtte su enda peas, aga sellest hoolimata (selle tõttu?) on DFW üks mu lemmikuid läbi aegade. Kas teate, et väidetavalt oli ka DFW vägivaldne oma elukaaslase ja ka teiste naiste vastu? Lit.
🎵 Nii palju muusikat, millest hoolimata suudan kuulata peamiselt vaid Paramore’i laulja Hayley Williamsi soololugu sõnadega I'll be the biggest star at this racist country singer’s bar
//
Vahepeal arvustasin:
IShowSpeedi laivstriimi Ekspressi (unistuste töö, ausõna)
Johanna Roosi “Tsüklit” Loomingusse
Piret Raua “Keedetud hirvede aega” Vikerkaarde
Toeta mu microinfluenceri karjääri siit: