esimene nädal on nagunii free trial
2024? äkki märtsist
Kõik mu uue aasta lubadused on juba läbi kukkunud. Selle asemel, et iga päev kirjutada, trennis käia ja tervislikult toituda, pole ma kaks päeva kodust väljunud, mu veetorud on kinni külmunud, vaatasin eile järjest viis osa Gossip Girli (viiendat hooaega… olen leppimas sellega, et mul pole head maitset, aga isegi minu standardite järgi on see täielik saast) ja tegin küll ise süüa, aga lasanjeplaatidest, mis aegusid 2022. aastal (süüa aegunud toitu, kui su vetsus pole vett - elustiil ainult julgetele või idiootidele).
Et läbikukkumisega rahu teha, kordan endale ühte küsimust, mida 2024. aasta esimestel tundidel kuulsin: miks uus aasta just praegu algab? Olen seda nädala jooksul internetis aina uuesti ja uuesti näinud: aasta alguskuupäev on suvaline ja loomuvastane, see ei ole seotud mitte millegagi looduses ja inimkultuuris. Vana-Roomas algas aasta ju vanasti märtsis (muidugi enne seda kui Vana-Roomas ümber otsustati), mil ärkas ka loodus ja lähenes kevadine pööripäev. Kuigi päevad lähevad juba detsembrist pikemaks, siis loodus on täielikus talveunes ja talv on alles alanud, kuidas sa saaksidki luua midagi uut, kui kõik su ümber veel mitu kuud magab? Nõnda küsivad new age’i poole kalduvad self-help gurud TikTokis, kes üritavad sulle müüa oma tasulist “ära oota uut aastat, et saada uueks endaks” Substacki kontot. Nende ülejäänud videod on Stanley joogipudelitest, ilmselt on nad mormoonid.
Tiktok failed to load.Enable 3rd party cookies or use another browser
Aga neil on õigus, uuel aastal pole vähemal põhjapoolkeral mingit põhjust jaanuaris alata ning nii raske on endas leida millegi uue alget ajal, mil tekki mässituna kodus istumine ei ole mitte ainult kõige laisem, aga sageli ka kõige arukam otsus.
Samas kui jaanuaris uut aastat ei algaks, mida me jaanuaris üleüldse peale hakkaksime? Lihtsalt istuksime ja haletseksime ennast, suutmata end millekski kokku võtta, oodates kevadet, mida ei tule veel mitu kuud, senikaua kannatades kümneid ja kümneid päevi, mil pole mingitki tähendust ega tähtsust (v.a vastlapäev, sest kuklid. Ja Eesti Laul - kogu maailma suurim tähtpäev, päev, mis suudaks juhul, kui tegu oleks riigipüha ja vaba päevaga, anda Eesti rahvale sellise energia ja hoo, et me jõuaks lõpuks Euroopa viie rikkaima riigi sekka). Vähemalt mina lihtsalt passiksin. Mõistagi teen seda ka praegu, aga nüüd on mul vähemalt soov enda elust midagi paremat teha kui see praegune õnnetusehunnik (jah, ma võin end täna haletseda, mul ei ole jooksvat vett). Isegi kui ma esimesel nädalal täielikult läbi kukun, on vähemalt teine ja kolmas ja viiekümne teine.
Kõige olulisem on ikkagi mitte üksi jääda (mitte segamini ajada üksinda olemisega). Küsida inimestelt väikeseid teeneid, mida saaks aastal 2024 korda ajada ka mõne äpiga. Öelda ei kõige kaubastamisele ja automatiseerimisele. Tellida vähem süüa koju, minna poodi, vaadata, mis teel sinna juhtub. Tuua haigele sõbrale ukse taha süüa ja Värskat, mitte jätta teda Bolt Foodi armu kätte. Mitte karta helistada. Mitte karta kirjutada. Olla ise see, kes teisega rääkima läheb (ma pole vist mitte kunagi oma elus seda teinud? Kui haige, kui nõme, kui mõttetu). Jagada rohkem kõike: taksosid, õhtusööke, kommipakke, filme ja nooleviskevõistlusi. Suhelda naabritega, sest võid neilt saada nii joogivett kui ka jäätist. Saada vastu näppe ja sellest õppida. Võib-olla olen ma tõesti liiga palju eneseabi TikTokke vaadanud, aga mitte karta algaja mõttelaadi, olla julgelt asjades halb, aga uudishimulik, ehk isegi pisut tüütu, aga vähemalt elus. Võttis küll mitu nädalat, aga suutsin välja mõelda parema uusaasta lubaduse kui vi*u serveerimine.
jaanuari soovitusnurk
🎥 Ma ei soovita teil “Saltburni” vaadata (kõigil tüdrukutel ja geidel soovitan pigem lihtsalt vaadata Jacob Elordi editeid nagu allolev), aga ajal, mil inimesed istusid vanematega jõuluõhtul teleka ees, kust tulid piinlikud “Saltburni” stseenid, vaatasin emaga jõululaupäeval “Babyloni” (leiab nt Telia filmiriiulilt), mis algas elevandisita laviini ja 30-minutilise orgiaga. “Babylon” kestab kolm tundi ja ei ole küll väärt igat sekundit, aga suuremat osa neist. Eks tegu on omamoodi dekadentlikuma “Fabelmanidega” ehk filmiga sellest, miks kunst ja eriti kino on kõige tähtsam asi maailmas (eriti kui seda ütleb sulle auhinnatud filmilavastaja). Ajal, mil olen sunnitud vähemalt korra nädalas LinkedIni avama, võib mind selliste teemaarendustega sodiks tampida. Rääkige mulle veel inimestest, kes elavad vaid oma kire nimel, isegi kui see neile tingimata hästi ei lõppe.
Tiktok failed to load.Enable 3rd party cookies or use another browser
📚 Kunagi loen ma midagi muud kui Olga Tokarczuki, aga see päev ei ole veel käes. Rahva Raamatus (vähemalt Pärnu mnt omas) on endiselt mitmed tema raamatud lausa kriminaalselt odavaks allahinnatud (rahvas, lugege ometi poola kirjandust) ja ostsin sealt paar kuud tagasi kõik Hendrik Lindepuu suurepärases tõlkes Tokarczuki teosed, mida mul veel polnud (ja olen sinna ka tagasi läinud, et neid teistele kingituseks osta). Kui “Ühe Raamatu otsijate teekond” oli isegi minu jaoks natuke liiga abstraktne ja müstiline müstilisuse pärast, siis tahaksin loota, et see, kuidas ma terve päeva torumeest oodates “Päeva maja, öö maja” lugesin, tuleb mulle ka siis meelde, kui ma kunagi jälle kodus pead pesta saan. Tokarczukil on tegelased nimedega Marek Marek ja Ergo Sum, mul on torumees, kes lubab kell pool 3 poole tunni pärast tagasi tulla, aga ei naase enam kunagi. Ida-Euroopa on endiselt the place to be.
🎵 Minu sees on kaks hunti1 ja need on:
1) Hunt, kes suudab kuulata vaid sophistipoppi, eeskätt Prefab Sprouti. “Wild Horses” on mu selle nädala lemmik, lugu, mis on aastast 1990, aga kõlab endiselt nagu tulevik. “Wild Horsesi” sõsarlooks on mu jaoks Mariah Carey mõned aastad noorem “Fantasy”, mõlemad justkui pärit väljamõeldud maailmast, kus 80ndate lõpu alternatiivpop ja 90ndate alguse hiphop on kokku sulanud lõputult seepiatooniliseks augustilõpupäevaks Coney Islandil või Brighton Beachil või Õhtu kaldal. Mineviku paralleelreaalsus, millest ei sünni kunagi tulevikku, kus Eesti staarinfluencerite algkooliealised lapsed Prime’i promovad. Kuulake seda lugu ja siis vaadake seda TikTokki ja öelge ausalt, et need on pärit täpselt samast maailmast, kus ei ole vahepeal midagi nihkesse läinud.2
Tiktok failed to load.Enable 3rd party cookies or use another browser
2) Hunt, kes suudab kuulata vaid Alice Longyu Gao “.Sex’i”, sest see kõlab vähemalt esimestel sekunditel korraga nagu “Wonderwall” ja “Complicated”, mis vist on ainus loogiline saund, kuhu hüperpopil areneda jäänud on.
Ok, üks hunt on ka Eesti süldilaulja Hunt, kes on rongiõnnetus, kellelt ma oma silmi ära pöörata ei suuda. purpur on su kleitides tantsid toonides neoonides stop stop ära vaata mind tonight tonight ja see täiesti mõttetu Linda-Linda sämpel?? see on laboris minu jaoks tehtud ja siinkohal on hea mõte linkida seda väga head Müürilehe lugu sellest, kuidas minusugused kõrgharidusega snoobid võivad endale Youtubest Hundi kuulamist lubada.
Minu teooria: maailm lõppes aastal 2012 (täpselt nii nagu Britney lubas) ja algas siis uuesti, aga märksa halvemana.