sanna/käärijä on minu jenner/chalamet
magamatusest kantud mõtted aasta suurimast pühast
Kõigepealt suured tänud eelmise postituse tagasiside eest, mul oli nii hea meel tajuda, et teisel pool ekraani on inimesi, kellele mu kirjutatu korda läheb. Üks inimene isegi pledge’is, et ta oleks nõus maksma, kui ma blogi tasuliseks teeksin – millist võimalust ma küll hetkel sisse ei lülita (vähemalt nii kaua kuni ma praegusel tööl käin, seejärel vaatab edasi lol). Lähenevale suvele otsa vaadates pean ma ka olema realist ja välja ütlema, et ma ei jõua pikka postitust kirjutada igal pühapäeval, aga teen seda võimalikult sageli ja nõnda kaua, kuni mul veel midagigi öelda on. Ehk siis siis kui mu kirja igal pühapäeval postkasti ei potsata, siis ma ei ole kuhugi kadunud ja olen ilmselt juba järgmisel nädalal tagasi.
Lõpuks ometi on käes selline kevad, nagu terve talve oodanud olen, aga olen selle veetnud suuremas osas lihtsalt arvuti taga istudes ja tööd tehes, mis on võtnud minult vähemalt ajutiselt igasuguse elurõõmu. Joie de vivre kes??? (Vahemärkusena, ma poleks kunagi pidanud õppima väljendeid joie de vivre ja je ne sais quoi, sest ma kuritarvitan neid nagu inimene, kes oskaks rääkida rohkem prantsuse keelt kui hädapäraselt vajalik selleks, et Prantsusmaal kohvi ja saiakest tellida). Ma ei tea, kes otsustas, et aasta kõige ilusam aeg peab olema ka aasta kõige kiirem, ükskõik kas sa käid koolis või tööl.
Ülejäänud aja, mil ma pole teinud tööd, olen vaadanud Eurovisiooni. Minu võitja oli ilmselgelt Soome. Mu palaganitaluvus on Eurovisiooni kontekstis märksa kõrgem kui üheski teises olukorras. Ma ei tea, mida see mu vaimse tervise kohta ütleb, aga ma olin Soome sõnade tõlget lugedes… liigutatud? Laul sellest, kuidas sa oled töönädalast väsinud ning kuidas ainus viis industrialbiiti rõõmsaks chachachaks muuta ja tantsima minna, on end täis juua? Bob Dylan ja Joni Mitchell on pärast selle laulu ilmumist kahtlaselt vaiksed olnud.
Ma ei vihanud Loreeni lugu, aga ta juba võitis korra. Aitab ka. Ja ta lava oli liiga beež. Sellistel hetkedel on žüriid (kus olgem ausad, on kas või Eesti näitel pigem suvalised inimesed) täiesti kasutud. Sellistel hetkedel, kus igas ennustuses lõpus olnud Eesti saab 8. koha? Žüriid on imelised, rahvast ei saagi hääletama usaldada.
https://twitter.com/Siirisk/status/1657481443361058823
Tahan öelda veel, et:
see Serbia poiss, kes 40 päeva Serbia muusikaskenet leinas, on täielik ikoon. kuulutan siinkohal välja enda 40-päevase leinaseisaku (mis on seega juba paar kuud tagasi lõppenud) Eesti muusikaskenele, kuna me ei hääletanud absoluutse ikooni Merlyni Unicorn Vibesi võitjaks
kas me oleme nõus andestama Palestiina laste pommitamise lihtsalt seepeale kui keegi ütleb EUROPE YOU WANNA SEE ME DANCE? ma kardan, et me saime vastuse
miks Eesti ei võinud ekraane kuidagi paremini ära kasutada ja seal midagigi peale kuldse vihma näidata? ma saan aru, et me oleme vaesed, aga isegi Moldova ja Ukraina lülitasid oma ekraanid sisse (samas, viimased tegid seda võib-olla S*ava Uk*aini rahade eest? kas selle nalja jaoks on liiga vara?)
horvaadid olid täielikud ikoonid ning võrdlused Leto Svetiga on kohatud (kas Leto Svet oli sõjavastane? ta oli kindlasti millegi vastane, aga kardan, et mitte sõja)
kuna Sanna Marin on nüüd vallaline, võiks ta hakata Käärijäga deitima (see oleks minu Matty Healy/Taylor Swift ja Timothée Chalamet/Kylie Jenner kui minu Matty Healy/Taylor Swift ja Timothée Chalamet/Kylie Jenner juba ei oleks Matty Healy/Taylor Swift ja Timothée Chalamet/Kylie Jenner)
ma oleks nõus maksma vähemalt kahekohalise summa, et näha Marko R*ikopi TikToki FYP-d
mu jaoks on väga naljakas, et Alika tõesti mängis lennujaama klaverit, ma võin kinnitada, et seda ei olnud eile lennujaamas. kas talle valiti see klaver puhtalt seetõttu, et see oli juba lennujaamas ja seega mingis mõttes Liverpoolile kõige lähemal olevaks Estonia klaveriks? kas see veeretatakse täna lihtsalt otse lennukilt maha ja oma endisele kohale? ma oleksin nõus maksma vähemalt kahekohalise summa, et lugeda intervjuud selle klaveriga.
Kui tänane postitus tundub kaootiline, siis on teil õigus, kuna ma ei käinud lennujaamas pelgalt selleks, et minna Alika klaverit kontrollima, vaid ma lähen täna Beyoncé kontserdile. !!!!!!!!!!! ??????????? !!!!!!!!!!!!!!1
Kui sa oled mind mingist hetkest alates aastast 2001 päriselt teadnud, ei pea ma selgitama, mida see mulle tähendab (vahemärkusena: Eesti seltskonnaajakirjanduse alažanr küsida Rootsi kontserdil käinud Eesti B-listi kuulsuste kommentaare on päris naljakas. nad oleksid nagu esimesed inimesed, kes on kunagi välismaal käinud). Siinkohal on hea aeg meenutada, et tegime klassiõdedega kunagi playback showl minu pealesurumisel Destiny’s Childi Survivorit, kuhu ma end muidugi Beyoncéna castisin (mu mälestustes oli meie esinemine täielik läbikukkumine ja kui kellelgi on fototõendeid, siis palun jätke need endale).
PS. Ma nägin sel nädalal ka Radioheadi Ed O’Brienit ja ainus asi, mida ma talle öelda oskasin, oli see, et ma laadisin In Rainbowsi 0 euroga alla. Kardan, et mul ei tule Beyoncéle võimalust öelda, kuidas ma oma Horvaatia ühikatoas BEYONCÉ koos videodega alla torrentisin ja kõik oma tolle päeva loengud üle lasin, et seda mitu korda järjest vaadata, aga tõenäosus, et ma talle just seda lugu räägiksin, on üsna suur.