Discussion about this post

User's avatar
Annlee's avatar

See kiri läks väga korda, püüan elu eest mitte väikesi lõppe lugeda, matta see soov endas kusagile sügavale sügavale, aga tavaliselt hakkab see hullus kõigele vaatamata augustis peale ja augusti lõpuks olen nii nutune, et anna olla, mis sest, et koolis ei käi ja ei ole 1. september mingi eriline päev. Ikka on tunne, et nüüd, nüüd saab kõik läbi! Kuigi vananaiste suvi ja soe ja kõik võib olla.

Samuti läks täna just korda see vannitoaakna värk, viibin hetkel kohas, kus on vannaris täismõõdus aken ja just eile on avanenud vastasmaja aken, mis vaatab otse minu omast sisse (seal ei ole vannituba, paistab suur kummut ja natüürmort ning aknalaual on tass) - arvasin, et seal ei ela kedagi ja võib-olla ei elagi, on tulnud puhkust veetma, aga pean iga kord kempsus käies mõtlema, kas see tähendab nüüd, et ma pean oma akna kinni panema... ei ole veel pannud, tundub nagu allaandmine. Kuigi pean iga kord siis sisse astudes kontrollima, et keegi otse aknast vastu ei vahi.

Väikesed surmad...

Expand full comment
Olger's avatar

Kokkusattumusena ostsin eile poest nii sardelle (Valga, kana/sea-) kui ka viilutamata vorsti (Valla, juustu-). Tõsi, mitte küll omaks tarbeks, vaid vanaemale.

Expand full comment
5 more comments...

No posts