piinlik piinlik, aga ma pole su soovitustest ühtegi lugenud (ainult viv albertine on u viis aastat lugemislistis olnud)! küll aga nimetan ma alati ((pop)kultuuri)biograafiaid enda üheks lemmikžanriks ja seni on eriliselt silmapaistvad olnud:
- Vivienne Westwoodi autobiograafia, mille nimi on lihtsalt “Vivienne Westwood”, mis on ka u 50% muusikast ja 50% moest
- Elton Johni “Me” on lihtsalt sõge trall, kus ta ei häbene midagi ega kedagi ja vaatab oma (üldjoontes) lõbusale elule tagasi
- Loomingu Raamatukogus ilmunud “Jooks” on küll ühest Tšehhi jooksjast, aga sama lõbus lugeda kui mõne rokkari elu kohta (ja ainult 70 lehte ka!)
piinlik piinlik, aga ma pole su soovitustest ühtegi lugenud (ainult viv albertine on u viis aastat lugemislistis olnud)! küll aga nimetan ma alati ((pop)kultuuri)biograafiaid enda üheks lemmikžanriks ja seni on eriliselt silmapaistvad olnud:
- Vivienne Westwoodi autobiograafia, mille nimi on lihtsalt “Vivienne Westwood”, mis on ka u 50% muusikast ja 50% moest
- Elton Johni “Me” on lihtsalt sõge trall, kus ta ei häbene midagi ega kedagi ja vaatab oma (üldjoontes) lõbusale elule tagasi
- Loomingu Raamatukogus ilmunud “Jooks” on küll ühest Tšehhi jooksjast, aga sama lõbus lugeda kui mõne rokkari elu kohta (ja ainult 70 lehte ka!)
- Ulfsaki oma oli ka siiski päris tore lugemine